Ersa keele päev 2020

-Juri Lisovskii. Head ersa keele päeva! Sel aastal meeleolu on natuke teistsugune, kui millega inimesed on harjunud. Ülemaailmne karantiin mõjutab iga inimese elu ja mõned peavad veetma palju aega sees. Ega see nii halb aeg pole, kui esialgu mõtleks. Nelja seina vahel on palju aega mõelda oma eluvalikuid ja järgmisi suundi elus. Nii ka selle …

Uurali saamlus

6. radokuud on saamide rahvuspüha. See päev võeti kasutusele aastal 1992 ja pärineb aastast 1917, millal 6. radokuud Norra Trondheimis korraldati esimene põhjamaine saamide koosolek. Siis loodi põhi nii üldsaamide koostööle kui ka saamide poliitilisele identiteedile. --- Saamid on osutanud, kuidas tugev ja kindel etniline identiteet aitab säilida aegade ja takistuste läbi. Tänapäeval hinnatakse saamisid …

Uurali maailm otsib uut kultuuripealinna aastale 2019

Soome-Ugri Rahvaste Noorte Liit (SURNL ehk MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskus MTÜ (PAK) avasid 20. jõulukuul (detsembril) 2017 soome-ugri (edasi uurali) kultuuripealinna ürituse teise nelja-aastase tsükli (2019-2022) ning kuulutasid välja aasta 2019 uurali kultuuripealinna konkurentsi. Konkurentsi võitja kuulutatakse 8. mahlakuul (aprillil) 2018 Obinitsas, Eestis.  Algatatud aastal 2013, uurali kultuuripealinnade üritus on MAFUNi ja PAKi lipulaevaalgatus. …

Miks uurallus?

Euraasia põhjaosades elab mitmeid põlisrahvaid: soomlasi, eestlasi, ersalasi, saamisid, komisid, udmurte, hantisid, mansisid, neenetse. Traditsiooniliselt neid rahvaid kutsutakse soome-ugri rahvasteks, aga see sõna on vale ja ekslik. Tänapäevast sõna uurali on seletatud soome-ugri sünonüümiks, mis segab ja hägustab mõisteid veelgi rohkem. Worylas kasutatakse sõna uurali, loobudes sõna soome-ugri kasutusest. Miks mitte soome-ugri? Uurali keeli hakati …

Hiie väe autasustamine 10230 (2017)

2. jõulukuu kogunes Eesti Rahva Muuseumisse suur ja kirju hulk maausulisi ning teisi hiisi austavaid inimesi. Sündmusel, Hiie väe autasustamisel premeeriti peale Hiite kuvavõistluse võitjate ka aasta hiiesõbralikke ettevõtmisi ning muidugi aasta 10230 (2017) Hiie sõbra. Pärast meestekoori Lüü-Türri võimsat laulu avasid sündmuse tervitussõnad Eesti Rahva Muuseumi direktorilt Tõnis Lukaselt, Maavalla Koja vanemalt Madis Iganõmmelt …

Hiite kuvavõistluse 2017 võitjad valitud.

Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pyhajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sygavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm. Mõjus foto annab hästi edasi põliste pyhapaikade salapärast ilu ja väge, teatas Hiite Maja SA. Fotograafina tegutseva autori sõnul õnnestus tal tabada hetk, kui muidu rohekas järv oli muutunud värske jääkaane …

Vene traditsionalistid otsivad uut maailmavaadet: mari omausk üks allikatest

Sügiskuu 29. kuni porikuu 1. ajal korraldati Moskvas slaavi omausuliste (Rodnoveri) konverents, kus osalesid ka mari, udmurdi ning tšuvaši omausu esindajad. Aruande andis onajeng (kart) Vitali Dimitrijevitš Tanakov, kes esindas Mari Traditsioonilist Usku, Marij Jumõjüla. Konverentsi osalejad pöörasid tähelepanu kiirele huvi kasvule seoses eelkristliku kultuurilise pärandiga ning uute ajalooliste olukordade vajadusele. Konverentsil otsustati järgmised eesmärgid: …

Kümnes hiite kuvavõistlus porikuu lõpuni!

31.10. lõpeb Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Tänavu kümnendat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm looduspaigad, kus juba …

Uurali Noorsoo Manifest

Kirjutaja: Mustasaar Sous les paves, la plage! Pariis, 1968 Kui saabus õhtusöögi tund, söödi õhtust kõige suurema mõnuga, seejärel hakati laulma, mängima ja tantsima. Dekameron, G. Boccaccio (1313-1375) Me, Uurali rahvaste noorsugu, keeldume nägemast oma rahvaste, keelte ja olemuste tulevikku maamunalt kadumisena. Liiga tihti võib kuulda Uurali rahvaste enneaegsest mahamatmisest, muuseumieksponaatideks muutumisest. Kogu meie tänaste …

21. sajandi uurallus

Elame elektroonilises maailmas. Informatsioonitehnoloogia on muutnud ka meie ühiskonna ülesehitust. Aina enam elatakse linnastunud keskkonnas reklaamide, sotsiaalse meedia ja suurte keelte keskel. Uurali vaatepunktist on see maailm teiste määratletud. Olgu tegemist nii soome, eesti või ersa keelega, siiski elame me võõrkeelses maailmas, nüüd eriti digitaalse suhtluse keskkonnas. Modernne, urbaanne maailm on tõrjunud traditsioonilise maailma välja. …