6. radokuud on saamide rahvuspüha. See päev võeti kasutusele aastal 1992 ja pärineb aastast 1917, millal 6. radokuud Norra Trondheimis korraldati esimene põhjamaine saamide koosolek. Siis loodi põhi nii üldsaamide koostööle kui ka saamide poliitilisele identiteedile.
—
Saamid on osutanud, kuidas tugev ja kindel etniline identiteet aitab säilida aegade ja takistuste läbi. Tänapäeval hinnatakse saamisid olevat u 137 000 inimest, koosnedes üheksa eri saami keele kõnelejatest. Saamikeelseid uudiseid on näha kolmes riigis ja saamikeelseid keelepesi on nii Saamimaal kui ka mujal lõunapoole. Saamidel on enda kärajad, enda lipp ja rahvuslaul. Aastate jooksul on saamid saavutanud palju.
Raskusi on aga veelgi. Saamid töötavadki enda keelelis-kultuurilise autonoomia heaks Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal. Kuigi saamid elavad nelja eri riigi alal, on nendel samasuguseid ajaloolisi kogemusi etnilisest tagakiusamisest ja sundassimiliatsioonist. Ühepoolsed maatehingud, uusasukate õiguste kaitsmine, kultuuriliste tunnuste keelamine ja internaatkoolid kahjustasid saamide ühiskondi sadu aastaid.
—
Saami hõimude suhted oma lähimate sugulashõimude ehk soomlaste, hämelaste, savolaste ja karjalastega on arenenud juba pea paar tuhat aastat. Algsaami keelt on praeguse teadmise järgi räägitud Karjala maakitsuse alal, kust keel levis karusnahakaubanduse tõttu kuni põhjapoolsema Lapini saadik.
Samal ajal levisid algsoome keele kõnelejad Baltia ja Päris-Soome alalt, ka tõenäoliselt karusnahakaubanduse tagajärjel, rajades kaubavalgmaid lausa Perämerini välja. Algsoomlased levisid põhja poole ning sisemaale, konkureerides saamidega karja-, põllumajandus- ja karusnahamaadest. Mitmes piirkonnas on kõneldud isegi 20. sajandil kohapärimust sellest, kuidas saamid ajati piirkonnast ära.
Ise Soomeneeme etniline konkurs soomlaste ja saamide vahel on tegelikult mitmetuhandeaastane, sest uuemate keeleteaduslike ja arheoloogiliste uuringute järgi algsoome ja algsaami keeled lahknesid juba Ülem-Volgal peaaegu kolm tuhat aastat tagasi. Keeleliselt ja arheoloogiliselt tõestatav vahe kahe kogukonna vahel viitab tugevalt kahele eri etnilisusele, ehk siis lõuna algsoomlus ja põhja algsaamlus on mõistetena juba väga, väga vanu.
—
Tänapäeval saamid töötavad oma kultuuriliste õiguste nimel rahvusvaheliste organite, nagu ÜRO abil. Saamide organisatsioonid ongi leidnud sõpru nii Uue-Meremaa maoorite, Jaapani ainude kui ka Keenia maasaide hulgast. Saamid on seevastu hoidnud enamasti eemal uurali koostööst. Saamid ongi loonud endast kuju Euroopa “ainsa põlisrahvana”.
See kuju on aga uus ja vastuoluline mõne põhjuse tõttu. Esiteks on praeguse teaduse valguses vaieldamatu, et saami keel levis varasema, muinasaegse euroopa rahvastiku alale, kõrvaldades põhjapoolse Fennoskandia põliskeeled. Seda on uurinud viimasel ajal näiteks põhjasaamist keeleteadlane Luobbál Sámmol Sámmol Ánte (soome nime järgi Ante Aikio). Geneetiliselt ja kultuuriliselt on ühendus ala põlisrahvastega olemas, mis tähendab lihtsustades seda, et Saamimaa põlisrahvas hakkas rääkima uurali keelt algsaami keele levides alale. Saamlus seotakse aga tänapäeval tugevasti keelelise jätkuvusega, mis on aga arusaadav, sest keeleline heaolu toetab kultuurilist elujõudu ja on sellele aluseks.
Teiseks, saamid on ajanud kümnendaid aastaid oma asja, et saada rahvusvaheliselt tunnistatud põlisrahvaks. Selle on EL omaks võtnud oma lepingutesse, ja saamid ongi ametlikult “ELi ainus põlisrahvas”. See ELi taseme staatus paljastab aga mõtteviisi, mis ei võta arvesse tervet keelkonda. Saamid on oma keeleliste ühenduste asemel rõhutanud oma positsiooni traditsioonilise eluviisi omava rahvana, keda rahvusriigid ja globaalsed firmad tagakiusavad.
Kahjuks selle asetuse tagajärjel on ka saamidelt jäänud tähelepanuta nende lõunapoolsemad keelelised nõod, liivlased. On nimelt kahju, et saamid on ELi ainus põlisrahvas, kuigi seda ei ole märgatud ühegi saamisid valitseva riigi põhiseaduses. Seevastu saamide sugulashõim, liivlased, on Lätimaa põhiseaduse järgi riigi põlisrahvas. Lätimaa on ELi liige, ehk siis loomulikult tuleks liivlasi võtta arvesse põlisrahvana ka ELi tasemel.
—
Saamid on säilitanud ja jätkanud oma pärimusi tuhandeid aastaid. Tänapäeval saamide traditsioonilist eluviisi ähvardab läänestumine, nagu kõiki maailma rahvaid. Läänestumine on toonud kaasas uusi väljakutseid, mille vastu tuleb avastada uusi lahendusi. Neid lahendusi on leida samasuguste väljakutsetega võitlevate kogukondade hulgast.
Saamide rahvuspühal on hea mõtiskleda ka saamide uurali dimensiooni üle. Saamide koostöö liivlastega toimiks loomulikult aluselt, sest mõlemad on ju Põhja-Euroopa põlisrahvad ja lisaks sellele sama keeleperet. Saamideja liivlaste koostöö annaks toetust ja jõudu mõlemale rahvale ELis ning rahvusvaheliselt uurali rahvastele.
Head saamide rahvuspüha!
Woryla 