2. jõulukuu kogunes Eesti Rahva Muuseumisse suur ja kirju hulk maausulisi ning teisi hiisi austavaid inimesi. Sündmusel, Hiie väe autasustamisel premeeriti peale Hiite kuvavõistluse võitjate ka aasta hiiesõbralikke ettevõtmisi ning muidugi aasta 10230 (2017) Hiie sõbra.
Pärast meestekoori Lüü-Türri võimsat laulu avasid sündmuse tervitussõnad Eesti Rahva Muuseumi direktorilt Tõnis Lukaselt, Maavalla Koja vanemalt Madis Iganõmmelt ning Taivaannaula hõimurahvaste asjade vastutajalt Patrick O’Rourkelt. Kõnedes pandi ühiselt tähele, et viimase kümne aasta jooksul on hiitest ning loodususundlikust eluviisist kõnelemine saanud tavakohasemaks ja vastuvõetavamaks, nii Eestis kui Soomes.
Pärast tervitusi oli kava esimene osa, kuvavõistluse võitjate autasustamine. Võistluse hindamiskogu liige, loonakuvaja Arne Ader pani tähele, et selle aasta piltidel oli näha tehnoloogilist arengut kuvamises. Lisaks, eriti droonide kasutus piltide tegemises oli tänavu märkimisväärne, nagu ka võitjapildist on näha. Kõik võistlusele saadetud pildid olidki nähtaval slaididena parmupilli ja hiiukandle saatel.
Nagu varem vahendati, pälvis tänavuse Hiite kuvavõistluse peaauhinna Margus Vilisoo oma kuvaga “Taevane sügavik jääkirme all”. Hindamiskogu kommenteeris peale peaauhinna ka uurali rahvaste auhinda, mille pälvis Nikolai Anisimov, ning noorte auhinda, mille pälvis Moon-Lee Pajula. Peale nende jagati auhindu kokku viieteistkümnes kategoorias, nagu looduskaitse, annid, hiie valu või pärimus. Mõned auhinnad olid lõunaeesti kategooriates, nagu Vana-Võromaa või Mulgimaa auhind, millega seoses sai kuulda lõunaeesti keelt, kas võro või mulgi murdega.
Sündmuse teise osa, Hiie sõbra autasustamise, alustas eelmise, aasta 10229 (2016) Hiie sõbra Ahto Kaasiku kõne. Kaasik meenutas aasta 10230 (2017) tähendusest ka Eesti Muinsuskaitse Seltsile, mis 12. jõulukuu saab 30-aastaseks. Nimelt, osa seltsi liikmeid lõi aastal 10208 (1995) Maavalla taara- ja maausuliste koja, kaasa arvatud Ahto Kaasik ning Tõnis Lukas. Kaasik rääkis ka oma arhiivitöödes leitud teavetest, et Eesti esimese vabariigi ajal käidi väga tihti ja avalikult hiites, ka riiklikel pühadel. Ka Eesti lipuga on seotud huvitavaid teateid, mida Eesti Üliõpilaste Selts EÜS on oma uurimustes leidnud. Esimene lipp nimelt õnnistati Otepää Pühajärve veega ja algselt Taara nimel.
Enne peo peasündmust hoiti kõiki põnevil veel jagades kokku kaksteist tunnustust hiiesõbralike ettevõtmiste eest nii inimestele kui ettevõtetele, kes on möödunud aasta jooksul oma tegevusega toetanud hiite tuntuks tegemist ning kaitsmist.
Aasta Hiie sõbraks valiti tänavu mesinik ja metsanaine Eha Metsallik. Tema algatusel korraldati Paluküla Hiiemäe nõlval ajaloolis-musikaalne etendus “Vabaduse vaikuse metsas”. Etenduses kirjeldatakse metsarahva elu ühe perekonna kaudu kuue verstaposti abil aina Maavalla algasutamisest kuni Eesti Vabariigi iseseisvumiseni. Etendus pühendati esivanematele ning nende mälestuse hoidmisele.
ERRi uudis tänavusest hiie sõbrast.
Woryla 