21. sajandi uurallus

Elame elektroonilises maailmas. Informatsioonitehnoloogia on muutnud ka meie ühiskonna ülesehitust. Aina enam elatakse linnastunud keskkonnas reklaamide, sotsiaalse meedia ja suurte keelte keskel. Uurali vaatepunktist on see maailm teiste määratletud. Olgu tegemist nii soome, eesti või ersa keelega, siiski elame me võõrkeelses maailmas, nüüd eriti digitaalse suhtluse keskkonnas. Modernne, urbaanne maailm on tõrjunud traditsioonilise maailma välja.

Seesuguses maailmas räägitakse aina vähem traditsioonidest ja traditsioonilisest eluviisist. Mitmed peavad elektroonilist maailma enesestmõistetavaks. Vana eluviisi minnakse imetlema ja imestama muuseumidesse kaugse maailma eksootikana, mitte enda juurtega tutvumisena. Traditsiooniline eluviis on muutunud, kui mitte isegi kohati kadunud.

Mida see tähendab uurali rahvaste tulevikule? Uurali rahvad on arenenud aastatuhandete jooksul, kohanedes looduse ja maailma tingimustega. Uurali keeltes on väljendatud aastaaegade vaheldust ja looduse mitmekesisust selle mitme detailiga. Nendes keeltes kirjeldatakse looduslikku ja looduse sammul käivat elu. Nüüd aga, kui traditsiooniline elu on välja tõrjutud, on ka uurali keelte saatus on murdekohas.

Tänapäeval hoitakse meie õnneks traditsioonilist kultuuri institutsioonide abil, nagu rahvatantsurühmad või muuseumid. Rahvusromantilisest ajast saadik on rahvaluule kogujad seletanud talletatud nähtusi vaibuvateks. Sellepärast muuseumid on teinud suure kultuurilise töö salvestades vaibuva kultuuri mälestust.

Aga uurali rahvad on olemas ka uues maailmas. Meil on ikka veel enda koht maailmas, ka suure kultuurilise murrangu ajal. Sel ajal on aga paljud pigem omaks võtnud uue kultuuri, kui jätkanud traditsioonilist eluviisi. Igal ajal on inimesi, kes tahavad püsida varasemas maailmas ning neid, kes tahavad uut maailma. Möödunud maailma pärandi ning meie endi soovide vahel sünnib meie maailm. Meie valikud mõjutavad seda, mis jääb ja mis muutub.

Traditsiooniline eluviis ja kaasaeg ei välista siiski üksteist. Aga kuidas nendega, kes ei hari põldu või ei käi jahil? Sünnist saadik põlvnenud traditsiooniline eluviis katkeb lapse keskkonna muutudes võõraks. Ja nüüd on maailm jälle muutunud. Praegusel informatsiooni ajastul uue õppimine on ülevoolav, eriti kuna kõik on uus. Praegusel hetkel pühib teadmiste tulv üle maailma ja mitmed on hirmunud, sest maailm muutub liiga kiiresti.

Elatusviis kohaneb alati iga olukorraga, aga elatusviisi muutus ei pea tähendama mõtteviisi muutust. Põlvkondi ületav teadvustus maailma kohta on inimkonna kõige suurem saavutus. Tänu sellele on ka meie praegune teadmiste tulv olemas. Me lõime ja loome ise enda maailma õpitu põhjal. Igaühele kasvab arusaam õigest ja valest, olgu see kuivõrd erinev teise omast. See kõik kasvab meile eriti kodukeele abil.

Kodukeele tähendus on tähtis eriti lapse tundearengule, sest lapsel areneb kodus keelelise ühenduse kaudu ka tundeühendus rääkides oma vanemate ja õdede-vendadega. Tundeühenduse säilimine keelelise ühenduse kaudu võimaldab lapse terve arengu. See tekib automaatselt ükskeelses keskkonnas, aga mitmekeelne keskkond on tundlikum, sest keel on ühenduses vähema inimesega. Näiteks kui ema suguvõsaga räägitakse üht keelt ja isa suguvõsaga teist keelt.

Keelelise mitmekülgsuse säilitamist ja arendamist on harva mõistetud traditsioonina, kuid keel on arenenud läbi aastatuhandete. Keel kasvab traditsioonilistes kogukondades isemoodi traditsiooniks. Nendes kogukondades keel on näidanud inimese tausta.

Seesuguse keelelise olukorra alal hoidmine eeldab stabiilseid ja turvalisi olusid. Ebastabiilsed olud muudavad tundliku keelelise tasakaalu segavaks ja raskeks. Uurali rahvastel see väljendub eelkõige selles, et aina rohkem uurali vanemaid räägivad oma lastega suurt keelt oma kodukeele asemel. Tihti on selle põhjuseks ettekujutus, et suure keele oskus võimaldab lapsele lihtsama tuleviku. Seda mõeldakse siiralt lapse huvides, kuid juba praegu pannakse tähele kaugeleulatuvamaid tagajärgi.

Praegusel informatsiooniajastu ajal on traditsioonilise keele säilitamine aina väljakutsuvam. Teadmiste tulv on mõjutanud seda, et väiksemate kogukondade keelte säilitamine traditsiooniliste vahenditega on aina raskem. Mitmed keeled on kadumas kasutusest.

Keele säilitamine uuel ajastul on aga võimalik. Mitu keelt on hakanud uuesti õitsema tänu saadud kirjalikule vormile. Murrang on kindlasti olnud omal ajal nõudlik, aga läbi selle liigub keel uude ajastusse. Informatsioonitehnoloogia ei ole ainult oht, vaid ka võimalus. Traditsioonide alal hoidmises, nagu keele rääkimises, saab olla abiks uute vahendite kasutamine. Isegi elades uues maailmas, saame siiski kirjeldada maailma kasutades põhjaks oma traditsioone.

Uuralluse teadvustamine on niimoodi maailmavaatelise ruumi äratundmine ja tunnistamine. Nüüd ajastu muutunud, on oluline, et uurali keelte kõnelejat võivad ise määratleda ennast ka informatsioonitehnoloogia keskkonnas. Me ei taha maailmast kõrvale jääda, vaid olla osana mõjutamas seda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s