Uurali saamlus

Saami rahvuslipp.

6. radokuud on saamide rahvuspüha. See päev võeti kasutusele aastal 1992 ja pärineb aastast 1917, millal 6. radokuud Norra Trondheimis korraldati esimene põhjamaine saamide koosolek. Siis loodi põhi nii üldsaamide koostööle kui ka saamide poliitilisele identiteedile. --- Saamid on osutanud, kuidas tugev ja kindel etniline identiteet aitab säilida aegade ja takistuste läbi. Tänapäeval hinnatakse saamisid … Continue reading Uurali saamlus

Advertisements

Uurali maailm otsib uut kultuuripealinna aastale 2019

Kultuuripealinna ürituse tunnus.

Soome-Ugri Rahvaste Noorte Liit (SURNL ehk MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskus MTÜ (PAK) avasid 20. jõulukuul (detsembril) 2017 soome-ugri (edasi uurali) kultuuripealinna ürituse teise nelja-aastase tsükli (2019-2022) ning kuulutasid välja aasta 2019 uurali kultuuripealinna konkurentsi. Konkurentsi võitja kuulutatakse 8. mahlakuul (aprillil) 2018 Obinitsas, Eestis.  Algatatud aastal 2013, uurali kultuuripealinnade üritus on MAFUNi ja PAKi lipulaevaalgatus. … Continue reading Uurali maailm otsib uut kultuuripealinna aastale 2019

Miks uurallus?

"Kolmainus maailm" -Jurii Lisovskii.

Euraasia põhjaosades elab mitmeid põlisrahvaid: soomlasi, eestlasi, ersalasi, saamisid, komisid, udmurte, hantisid, mansisid, neenetse. Traditsiooniliselt neid rahvaid kutsutakse soome-ugri rahvasteks, aga see sõna on vale ja ekslik. Tänapäevast sõna uurali on seletatud soome-ugri sünonüümiks, mis segab ja hägustab mõisteid veelgi rohkem. Worylas kasutatakse sõna uurali, loobudes sõna soome-ugri kasutusest. Miks mitte soome-ugri? Uurali keeli hakati … Continue reading Miks uurallus?

Hiie väe autasustamine 10230 (2017)

-Jurii Lisovskii.

2. jõulukuu kogunes Eesti Rahva Muuseumisse suur ja kirju hulk maausulisi ning teisi hiisi austavaid inimesi. Sündmusel, Hiie väe autasustamisel premeeriti peale Hiite kuvavõistluse võitjate ka aasta hiiesõbralikke ettevõtmisi ning muidugi aasta 10230 (2017) Hiie sõbra. Pärast meestekoori Lüü-Türri võimsat laulu avasid sündmuse tervitussõnad Eesti Rahva Muuseumi direktorilt Tõnis Lukaselt, Maavalla Koja vanemalt Madis Iganõmmelt … Continue reading Hiie väe autasustamine 10230 (2017)

Hiite kuvavõistluse 2017 võitjad valitud.

"Taevane sügavik jääkirme all" -Margus Vilisoo.

Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pyhajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sygavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm. Mõjus foto annab hästi edasi põliste pyhapaikade salapärast ilu ja väge, teatas Hiite Maja SA. Fotograafina tegutseva autori sõnul õnnestus tal tabada hetk, kui muidu rohekas järv oli muutunud värske jääkaane … Continue reading Hiite kuvavõistluse 2017 võitjad valitud.

Vene traditsionalistid otsivad uut maailmavaadet: mari omausk üks allikatest

-Juri Lisovskii.

Sügiskuu 29. kuni porikuu 1. ajal korraldati Moskvas slaavi omausuliste (Rodnoveri) konverents, kus osalesid ka mari, udmurdi ning tšuvaši omausu esindajad. Aruande andis onajeng (kart) Vitali Dimitrijevitš Tanakov, kes esindas Mari Traditsioonilist Usku, Marij Jumõjüla. Konverentsi osalejad pöörasid tähelepanu kiirele huvi kasvule seoses eelkristliku kultuurilise pärandiga ning uute ajalooliste olukordade vajadusele. Konverentsil otsustati järgmised eesmärgid: … Continue reading Vene traditsionalistid otsivad uut maailmavaadet: mari omausk üks allikatest

Kümnes hiite kuvavõistlus porikuu lõpuni!

"Harmoonilised puud" -Juri Lisovskii.

31.10. lõpeb Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Tänavu kümnendat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm looduspaigad, kus juba … Continue reading Kümnes hiite kuvavõistlus porikuu lõpuni!

Uurali Noorsoo Manifest

lisovskii_unm

Kirjutaja: Mustasaar Sous les paves, la plage! Pariis, 1968 Kui saabus õhtusöögi tund, söödi õhtust kõige suurema mõnuga, seejärel hakati laulma, mängima ja tantsima. Dekameron, G. Boccaccio (1313-1375) Me, Uurali rahvaste noorsugu, keeldume nägemast oma rahvaste, keelte ja olemuste tulevikku maamunalt kadumisena. Liiga tihti võib kuulda Uurali rahvaste enneaegsest mahamatmisest, muuseumieksponaatideks muutumisest. Kogu meie tänaste … Continue reading Uurali Noorsoo Manifest

21. sajandi uurallus

-Juri Lisovskii.

Elame elektroonilises maailmas. Informatsioonitehnoloogia on muutnud ka meie ühiskonna ülesehitust. Aina enam elatakse linnastunud keskkonnas reklaamide, sotsiaalse meedia ja suurte keelte keskel. Uurali vaatepunktist on see maailm teiste määratletud. Olgu tegemist nii soome, eesti või ersa keelega, siiski elame me võõrkeelses maailmas, nüüd eriti digitaalse suhtluse keskkonnas. Modernne, urbaanne maailm on tõrjunud traditsioonilise maailma välja. … Continue reading 21. sajandi uurallus

Woryla

"Parandavad ürdid" -Juri Lisovskii.

Tervitus! Loed esimest Woryla kirjutist. Uudishimu on viinud sind piki elektrilise võrgu lõngu aina selle leheküljeni, mille nimi on võõras ja teema uus. Aga milles jutt käib? Woryla on sündinud ajal, millal maailm on muutunud hämmastavalt kiiresti. Kiire ühiskondlik areng on jätkunut juba peaaegu kaks sada aastat, esimesest tööstuslikust revolutsioonist alates. Sellel ajal ...